Head lugemist!
Külastasin Raekojas
olevat näitust „Kunst Valitseb”, mis jättis mulle väga hea
mulje. Kogu näituse sektsioonid olid väga oskuslikult tervikuks
liidetud ja seda just hea interjööri valikuga ja valguse mänguga.
Valgus oli
suurepäraselt suunatud sinna, kuhu peaks meie kõigi tähelepanu
jääma külastades kunstinäitust – maalidele. Maale oli kuskil
90-ne kanti ja väga mitmedki neist on väga kuulsate kunstnike
teosed. Näiteks Albrecht Dürer, kes saavutas oma kuulsuse ääretult
heade puulõigetega, ja Pieter Bruegel Noorem, kelle maal
„Talvemaastik Linnupüünisega” tundus äärmiselt tuttav ja
kodus netist uurides saingi teada, et ta isa oli suhteliselt sarnase
teose loonud. Lisaks oli seal veel esindatud Savery, kelle ühedeks
parimateks teosteks peetakse natüürmorte, mis tihtipeale
sisaldasid sümboleid kärbeste ja sisalike näol.
Kuna mulle endale
meeldib väga kunsti vaadata, siis ma heameelega seadsin sammud
Raekoja poole, et teha tutvust väga palju positiivset vastukaja
saanud näitusega. Lühidalt öeldes, ei pidanud pettuma. Sinna
läksin ma kerge eelaimdusega maalide temaatika suhtes. Sajanditest
ja asukohast välja lugedes arvasin, et satun näitusele, kus on sees
palju Piiblit. Mõnesmõttes oli see äärmiselt hea, sest olen
tuttav piiblilooga ja oli palju lihtsam mõtiskleda maali võimaliku
mõtte üle ja selle üle, mis võis ajendada kunstniku tollases
kontekstis seda teost tegema.
Kokkuvõttes
nautisin ma seda näitust väga ja minu jaoks ongi konkreetse näituse
mõtteks anda inimestele võimalus tulla nautima kõrgtasemelist
kunsti, tasakaaluks igapäevasele kunstivaegusele.
Kuigi võib väita, et kunsti leidub kõikjal, oleme siiski tihtipeale pimedad selle suhtes igapäevaseid tegevusi tehes.
Kuigi võib väita, et kunsti leidub kõikjal, oleme siiski tihtipeale pimedad selle suhtes igapäevaseid tegevusi tehes.
Näitusel oli minu jaoks päris mitmeid vägagi huvitavaid teoseid, mis justkui tõmbasid mind rohkem kui ülejäänud nende ümber. Nende vahelt oleks jube raske valida enda lemmikut, kuid kui seda tegema peaks valiksin ma teadmata Hispaania Meistri poolt maalitud teose "Mees Ahelais Saatanaga".
Esimene asi mida ma märkasin maali vaadates oli Mehe käsi ja kett ta peos ja isegi ehk samal ajal ketast ta pea taga. Keskseteks sümboliteks loeksin ma ketast ja ketti mehe käes. Ilma nende elementideta läheks selle maali mõte kaduma. Kettale pea taga on omistatud pühaku/püha/puhta inimese sümbol, seega on selgelt tahetud väita, et see mees on pühak. Minu jaoks võib ketis Saatan tähendada kahte asja: Kas saatan võib olla figuratiivne ehk Pühaku enda halvem pool või üldises mõttes Saatan.
Esimesel juhul võiks see tähendada seda, et läbi oma pühaduse suutis mees ohjeldada saatana enda sees ja nüüd omab selle üle täit kontrolli ehk on suutnud ohjeldada enda pahema poole läbi oma pühaduse.
Teisel juhul tahab teose autor näidata, et Püha inimene on tugevam kui Saatan ja ta kiusatused. Nende kahte mõtte ainus vahe olekski, et üks on personaalses mastaabis ja teine on usu mastaabis, hea võidab kurja.
Jällegi sukeldudes netiavarustesse on kõige loogilisem, et Püha Mees keda on kujutatud on peaingel Raafael, kes on Saatana vangistanud peale seda, kui viimane oli inimesi pattu viinud. Autor on teoses kasutanud selgeid, erksaid värve ja tausta, et anda edasi mõte rõõmsast ja heast sündmusest, ja Mehe riided on valitud suursugused, et ka sellega edasi anda tema positsiooni autori silmis. Kuigi üks asi hakkas mind maali puhul häirima. See on mehe vasak käsi, mis on deformeerunud või siis halvasti välja tulnud.
Andreas Holst