Esmamulje kui ma hakkasin tema kirju lugema oli kuidagi imelik aga mida rohkem ma lugesin (ta need esimesed paar teksti) seda rohkem hakkas mulle tunduma, et ta on täitsa meeltmööda inimene. Tema kirjutamisstiilist paistis läbi tema mõttevabadus ja mõnus olek. Ta suudab ennast kritiseerida ilma endale mõju avaldamata ehk ta on täiesti sina peal endaga ja see on üks hingerahu alus, mis tegelikult ju kumabki läbi tema kirjutistest. Jah, ta mainis midagi oma keha kohta, mis ei pruukinud üldse ta keha kohta olla - mina sellest aru ei saanud. Peaks ju nagu paistma nagu tal oleksid sellepärast mingitsorti kompleksid nagu ta ise ka seda mainis aga isiklikult ei tundu see tema iseloomu väga mõjutavat ja ehk see olegi ju tähtsaim, vähemalt minu jaoks.
Elu on tal olnud kui ühel tavalisel kunstnikul ikka, aga ainult selle vahega, et ta on vägagi tunnustatud ja hea kunstnik. Seega miks rääkida sellest, kus ta õppis (EKA-s) ja mida ta enamjaolt teinud on? Pigem võiks rääkida just sellest, mis teeb Kaido Ole eriliseks, ilma memuaare kirjutamata oleks seda kõige lihtsam vast teha algselt rääkides tema saavutustest ja pärast võib-olla natuke siit sealt midagi lisada.
Alustuseks, kel on suuremat sorti huvi tutvuda kõigega, mida Kaido Ole on teinud võivad külastada tema CV-d : http://www.kaidoole.eu/cv.htm . Keda aga huvitab väike lühikokkuvõte tema kõige suurtematest saavutustest, siis siin on nende loetelu:
- Esindas Eestit Veneetsia biennaalil (2003) ((Marko Mäetammega))
- Teenis aastal 2012 välja Konrad Mäe medali*
- Sai 2014. aastal Valgetähe III astme teenetemärgi
- 1998. aastal sai ta Kristjan Raua kunstipreemia**
**Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida annavad välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna linnavalitsus.
Ma usun, et sellega saime me kerge ülevaate, miks just Kaido Ole on Eestis tähtis kunstnik ja ka suhteliselt pinnapealse ülevaate tema elu suursaavutustest.
Nagu mõni põhjalikum isiksus nägi kui ta avas Kaido CV, et tema loomingust põhimõtteliselt võikski ju rääkima jääda aga seda ma tänasel õhtu hilistunnil küll ei kavatse teha. Selle asemel ma võtsin ühe maali tema "Värdjate" näitusest ja räägin miks just see mulle meeldis. See peaks vist palju rohkem huvi tekitama kui mingi tuim loomingunimekiri.
Nõrganärvilised ärge järgmist lõiku lugege, sisaldab võikaid väljendusi!
Maali nimi: Raamatuga värdjas või inglaslikult Freak with Book. Maalitud on lõuendile ja õli ning akrüülvärvidega.
Kusjuures selle pildi salvestasin nimega "A Sophisticated Dick", võib-olla annab aimu kuidas mina seda maali näen.
Enne kui ma selleni jõuan tahaksin ma ära mainida ka selle, et mulle meeldib Kaido julgus olla siin maalil ebasünnis ja maalida lihtsalt üks munn raamatuga.
Tagasi mõtte juurde tulles on minu arust ka üsna loogiline (kellegi teise jaoks võib-olla mitte aga noh, kaasaegne kunst) , et edasi on tahetud anda "tarka munni". Just selle mõttega, et kui inimene on munn ja ta on tark, ei tee see teda vähem munniks või siis haritud munn on ikkagi munn. Nii palju siis minu tagasihoidlikust mõtteavaldusest.
Äkki peaks maalima ühe väiksemat sorti peenise ilma raamatuta ja suuremat sorti raamatuga kõrvale. See representeeriks ka üsnagi huvitavat mõtet, minuarust.
Vabandust roppuste pärast aga hoolikatel kaalutlustel sai selgeks, et sellest sõnast ei saa loobuda.
Aitäh fännid, et olete siiani viitsinud minu kirjutisi lugeda. Küll järgneb ka varsti uus postitus, hoidke end kursis.
Andreas Holst
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar