pühapäev, 30. oktoober 2016

"Vabadus viib rahva barrikaadidele"










 


Kuna eestikeelne tõlge tundub kuidagi väga rohmakas, pean vajalikuks esitada enda rohmakas tõlge prantsuskeelsele originaalpealkirjale. Prantsuse keeles "La Liberté guidant le peuple" peaks minu teadmiste kohaselt eesti keeles tõlgenduma "Vabadus juhtimas rahvast". Muidugi täpselt sellise alternatiivtõlgenduse söötis meile ette ka meie kunstiõpetaja (Shoutout to M. Kell), seega võib kindel olla, et tõlge on korrektne.

Las see nimi nüüd jääda... Teose autor on Eugène Delacroix (Korra nimede juurde tagasi põigates, tema nimi tõlgendub eestikeelselt Eugène Ristilt või pigem Risti-Eugène.), kes maalis selle 1830. aastal ja kujutas seal Prantsusmaal toimunud 1830. aasta Juulirevolutsiooni. Teos on selgelt romantistlik ning maalimiseks on kasutatud õlivärve. Maal on iseenesest üpriski suur, 2.6 meetrit pikkust ja 3.25 meetrit laiust. Täiesti loogiliselt asub Prantsusmaa ajaloole nii ikooniline teos Louvre'is.



Antud teose kirjeldamine pole just kõige lihtsam ülesanne, tekib väga palju erinevaid mõtteid ja seoseid. Piltlikult öeldes tekibki küsimus, et kust siis ring katki lõigata? Algus ja lõpp on ju igal pool. See selleks. Teos on üldiselt tumedamates toonides, mille fookusesse on toodud selle esile tõstmiseks sisse kõvasti heledat. Romantismile omaselt on mängitud tugevalt tunnetele ning värvide mänguga on loodud tunnetus, et Vabadus (see naine), kas siis temale paistab auvalgus, või Vabadus tuleb helgemast kohast. Jooni ei ole kohe kindlasti rõhutatud. Vormid ehk inimesed tunduvad tõetruud, just anatoomilisest vaatevinklist. Kindlasti on esiplaanil ja tähtsal kohal just Vabadus, ühes käes Prantsusmaa lipp võidukalt ette sirutatud ja teises tulirelv, juhtides rahvast. Endal rinnad paljad ja sõdurimüts peas. See, et tal on rinnad paljad omab minu arvates päris tähtsat sõnumit. Kuna tegemist oli ikkagi revolutsiooniga vana korra vastu, siis rindade vabastamine serveeris seda sõnumit päris hästi. Muidugi ka Vabaduse üleüldine lihtne riietus või siis rohkema riietuse puudumine jätab Vabadusest lihtsa ja eheda mulje. See väike poiss Vabaduse kõrval on minuarust huvitav. Kuna ka tema taha ulatub helgem valgus, siis jätaks mulje, et ka laps on veel rikkumata ja õnnis, ning isegi tema pooldab revolutsiooni ja Vabaduse kui sellise ideed. See omakorda nagu annaks mõista, et Vabadus ongi õnnis ja hea. Lõpetanud selle vahemõtiskluse lugesin Wikipediast selle kohta, vist ikka nii ei olnud. Siiski, kuna see juba kirjas on, siis ega ma seda enam kustutama ei hakka.
Kui ma juba siin sümbolite teemadele tulin, siis peaks ära märkima, et enne 1830. aasta Juulirevolutsiooni oli sini-valge-punane vertikaalne trikoloor olnud Napoleoni armee lipp ja peale revolutsiooni sai see Prantsusmaa lipuks.
Üks asi mille peale ma kohe kindlasti ise ei oleks päris pikalt tulla, oli see, et kõik need n-ö eristatavad inimesed maalil on erinevatest ühiskondlikest taustadest. See sümboliseerib seda, et Vabadus, või siis kujutatud revolutsioon, ühendab kõiki ühiskonna kihte ja on nende ühiseks eesmärgiks.

Oleks targem säästa kallist lugejat väga täpsetest taustsüsteemi detailidest. Aga kergelt tunnen, et taust vajaks natukene rohkemat avamist kui 1830. aasta revolutsioon. Revolutsioon oli suunatud Charles X-da vastu, sellepärast, et ta tahtis rahvalt võtta vabadust. Kui Napoleon oli lõplikult Euroopalt lüüa saanud, otsustati Viini Kongressil taasennistada Bourbonide dünastia Prantsusmaa troonile, kuid Prantsusmaa pidi vastu võtma konstitutsiooni. Charles X eksiski muudatusi sisse viies konstitutsiooni ja vabaduse vastu. Tänu sellele tema populaarsus kahanes tugevalt. Pahameel tema valikute üle kasvas ning tipnes sellega, et kuningas üritus tsenseerida ajakirjandust ja tegi igasugu kahtlaseid otsuseid, mis kõik tipnesid kolme kuulsusrikka päevaga.

Delacroix tutvus kusjuures romantismi esikteose autori Théodore Géricault'iga ning viimane avaldas talle tugevat mõju. Delacroix'ile on omistatud 9140 teost, millest 853 olid maalid, 1525 olid pastellid ja vesivärvid ning 6629 joonistust. Ulme! Tema suurimaks teoseks ja ka kuulsaimaks teoseks on jäänud ja arvatavasti ka jääb "Vabadus juhtimas rahvast". Nii mõnigi impressionist nagu näiteks Degas, Renoir ja Manet said inspireeritud Delacroix töödest.

Oli tore jälle kirjutada üks kunstiteose retsensioon! Kuigi minu mõtted on rohkem hõivatud taustsüsteemide ja nendest välja tulemisega, just kunsti mõttes.

Kasutatud kirjanduse osas: Seda pole väga palju, sest enamus informatsioonist tuli ikkagi enda mõtetest või mälestusesoppidest, mida kunagi tunnis sai õpitud

Kasutatud materjalid:

Wikipedia (2016) s, v. July Revolution. Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/July_Revolution 30.10.2016

Wikipedia (2016) s, v. Liberty Leading the People. Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/Liberty_Leading_the_People 30.10.2016

Wikipedia (2016) s, v. Eugène Delacroix. Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A8ne_Delacroix 30.10.2016

+ Romantism, kunstiajaloo kursus 12. klassile, moodle'is

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar